Game Gear

Game Gear
Tootja	Sega
Tüüp	pihukonsool
Põlvkond	neljas põlvkond
Esmakordselt saadaval	6. oktoober 1990; / aprill 1991; 1992
Meedia	ROM kassett
Heli	Texas Instruments SN76489 helikiip; monokõlar; kõrvaklappide ühendusport
Väljundid	3,2-tolline taustavalgustusega ekraan, 160 × 144 pikslit, 4096 värviga palett, 32 värvi korraga ekraanil
Online teenindus	puudus
Toodet müüdud	10,62 miljonit
Tagasiühilduvus	Sega Master System
Järeltulija	Sega Nomad

Game Gear on 8-bitine neljanda põlvkonna pihukonsool, mille andis välja Sega 6. oktoobril 1990 Jaapanis, aprillis 1991 Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning 1992 Austraalias.

Game Geari põhikonkurentideks turul olid Nintendo Game Boy, Atari Lynx ja NEC TurboExpress. Game Gear on riistvaraliselt sarnane Master Systemi konsooliga ning sellel saab mängida nii spetsiaalselt talle loodud kui ka Master Systemi mänge (vajab selleks kassetiadapteri lisaseadet). Sega positsioneeris Game Geari parema tasutavalgusega värviekraani tõttu tehniliselt võimekamaks pihukonsooliks Nintendo Game Boyst.

Kuigi Game Gear toodi turule kiirustades, oli tal eelis Atari Lynxi ja TurboExpressi ees tänu unikaalse mänguvaliku ja hinna tõttu. Konsoolil oli ka probleeme, mis väljendusid lühikeses patareitoite kestvuses, vähestes originaalsete mängude hulgas ja limiteeritud ressursside panustamises Sega poolt. Mainitud põhjustel ei suutnud Game Gear edestada Nintendo Game Boy edu, müües märtsiks 1996 umbkaudu 10,62 miljonit seadet. Game Geari järglaseks oli Genesis Nomad, mis tuli välja 1995. aastal ja mille tootmine lõpetati 1997. aastal. Game Gearist oli 2000. aastal uus väljalase, mida tootis Sega litsentsi alusel Majesco Entertainment.

Arvamused Game Gearist olid vastuolulised. Käsikonsooli tunnustati selle värvilise taustvalgustusega ekraani ja riistvara võimekuse eest. Samas kritiseeriti seadet aga suurte mõõtmete, lühikese patareide kestvuse ja küsitava mängude valiku pärast.

Ajalugu

Game Gear, arendusnimega "Project Mercury", lasti välja Jaapanis 6. oktoobril 1990, Põhja-Ameerikas ja Euroopas 1991. aastal ja Austraalias 1992. aastal. Algse jaehinnaga 19 800 Jaapani jeeni Jaapanis,149,99 USA dollarit Põhja-Ameerikas ja 99,99 Inglise naela Euroopas, Game Gear töötati välja, et konkureerida Nintendo Game Boyga, mis tuli välja aastal 1989. Konsool oli projekteeritud seadmena, mis oleks ühtlasi nii portatiivne Master System kui ka Game Boyst võimsam pihukonsool. Sega modelleeris Game Geari kuju sarnaselt Genesise / Mega Drive'i juhtpuldiga, mille idee oli kumerate pindade ja suurema horisontaalsete mõõtmetega pakkuda võrreldes Nintendo Game Boyga mugavamaid kasutusvõimalusi. Kuigi Game Gear oli arhitektuuriliselt sarnane Master Systemiga, oli Master Systemi mängude mängimiseks vajalik eraldi lisaseade Master Gear Converter. Algselt oli konsooliga pakendis kaasas mäng "Columns", mis sarnanes Tetrisega (Tetris oli kaasas Nintendo Game Boy pihukonsooliga).

Hilise sisenemise tõttu pihukonsoolide turule, paiskas Sega Game Geari kiirustades kaupluste lettidele. Konsooli tootmise kiirendamiseks projekteeriti Game Geari riistvara juba olemasoleva Master System mängukonsooli põhjal. Lisati suurem võimalik värvipalett (võrrledes Master Systemi 64 toetatud värviga). Valitud riistvaralise lahenduse põhjuseks oli ka soov tagada Master Systemi mängude võimalikult kerge portimine uuele pihukonsoolile. Kuigi Game Gear oli tehniliste näitajate poolest Nintendo Game Boy pihukonsoolist üle, pidi see lõivu maksma patareitoite kestvuses ning jäi selle näitaja poolest alla Nintendo konkureerivale konsoolile. Game Boy oli võimeline töötama nelja AA-patareiga kuni 30 tundi, Sega Game Gear aga kuue AA-patareiga ainult 3–5 tundi. Konsool müüs Jaapanis müügile tulles 40 000 seadet esimese kahe päevaga ning 90 000 esimese kuu ajaga. Lisaks müüginumbritele oli tellimuste arv konsoolile üle 600 000.

Turuletulek ja turustamine

Enne Game Geari turuletulekut 1990. aastal, oli Sega edukalt reklaaminud oma 16-bitist kodukonsooli Genesis, kui sobivamat valikut vanematele mängijatele. Sellist lähenemisviisi järgis Sega ka Game Geari turundades. Jaapanis valis Sega aga teise strateegia ja turundas oma pihukonsooli kui sobivat valikut naissoost ostjaskonnale. Ülemaailmselt positsioneerisid Game Geari reklaamid seadet "lahedamaks" alternatiiviks Game Boyle.

Langus

Sega tugi pihukonsoolile Game Gear kannatas firma fookuse tõttu kodukonsooli turul. Lisaks konsooli Genesis/Mega Drive edule, toetas Sega lisaks veel kahte antud konsooli lisaseadet – Sega CD ja 32X. Samuti arendati 32-bitist järgmise põlvkonna konsooli Sega Saturn. Vaatamata 10,62 miljonile müüdud Game Gearile 1996. aasta märtsiks, ei suutnud see siiski võistelda oma põhilise rivaali Nintendo Game Boyga, mis müüs arvuliselt üle kümne korra rohkem. Hilisemaid müüginumbreid pärssis Nintendo uus pihukonsool Game Boy Pocket – Game Boy väiksem versioon, mis töötas kahe AAA-patarei toitel.

Segal oli plaan 16-bitise Game Geari järeltulija tootmiseks, et luua viienda põlvkonna pihukonsool. See plaan aga ei saanud teoks. Järgmine pihukonsool oli portatiivne Genesis / Mega Drive nimega Sega Nomad. Nomad oli aga mõeldud pigem Game Geari kõrvale täienduseks, mitte selle asendamiseks. Kuigi Nomad tuli turule 1995. aastal, lõpetas Sega Game Geari toetamise Jaapanis 1996. aastal, ülejäänud maailmas 1997. aastal.

Kuigi Sega ametlik tugi Game Gearile oli lõppenud, tõi eraldiseisev ettevõte Majesco Entertainment 2000. aastal turule konsooli uue versiooni hinnaga 30 USA dollarit ja mängud hinnaga 15 USA dollarit tükk. Lasti välja ka uut tarkvara, nende seas näiteks kohandatud versioon mängust "Super Battletank". See Game Geari versioon ühildus kõikide vanemate mängudega. Samas ei olnud toetatud mõned lisaseadmed nagu TV-tuuner ja osad Master Systemi adapterid. Üle kümne aasta hiljem, 2. märtsil 2011 teatas Nintendo, et nende Virtual Console'i teenus Nintendo 3DS pihukonsoolil sisaldab ka valikut Game Geari mänge.

Tehnilised näitajad

Game Gear koos TV-vastuvõtja lisaseadmega

Pihukonsool Game Gear oli disainitud horisontaalselt käes hoitava konsoolina. ^[1] Konsool sisaldab 8-bitist 3,5 MHz Zilog Z80 protsessorit.^[2] Sama kiip on kasutusel ka Master Systemi konsoolis. Game Geari ekraan oli 3,2-tolline ja suudab kuvada kuni 32 värvi sama ajal. Värvipalett koosneb kokku 4096 värvist.^[3] Ekraani resolutsioon on 160 × 144 pikslit.^[4] Kehva valgusega kohtades mängimiseks on ekraanil olemas tasutavalgustus. Konsooli toiteks on vaja kuut AA-tüüpi patareid, millega töötab seade 3–5 tundi. Tööaja pikendamiseks ja tarbijatele säästlikuma lahenduse pakkumiseks andis Sega välja kaks välise laetava akupaki varianti. Game Gear omab 8 kB muutmälu (RAM) ja täiendavalt 16 kB videomälu. Heli tekitab Texas Instruments SN76489 PSG kiip, mis on sama Master Systemis kasutatava lahendusega. Erinevalt Master Sytemist väljastab Game Gear aga ka stereo heli. Game Geari füüsilised mõõtmed on 210 mm lai, 113 mm kõrge ja 38 mm sügav.

Oma eluea jooksul lasti Game Gearist välja erinevaid variatsioone. Hilisemad väljalasked olid erinevates värvides. Põhja-Ameeriaks müüdi sinist "sport" versiooni, millega oli kaasas mäng "World Series Baseball '95" või "The Lion King". Müüdi ka valget värvi konsooli, mis oli komplekteeritud koos TV-tuuneriga ja punast värvi "Coca Cola" temaatikaga Game Geari koos mänguga "Coca-Cola Kid". Jaapanis müüdi pihukonsoolist versiooni Kids Gear.

Mängud

Game Gearile lasti välja üle 300 mängu. Konsooli turuletuleku ajal oli saadaval vaid 6 mängu. Tarkvara hinnad jäid esialgu vahemikku 24,99–29,99 dollarit. Mängu kassetid olid vormitud mustast plastist ja kumera esiosaga, et neid oleks lihtne eemaldada. Mõned tuntumad Game Geari mängud on "Sonic the Hedgehog", "Et GG Shinobi", "Space Harrier" ja "Land of Illusion Starring Mickey Mouse". Viimast nendest nimetas GamesRadar parimaks selle konsooliplatvormi jaoks tehtud mänguks. Hilisemad mängud lõikasid kasu Genesise / Mega Drive'i konsooli edust ja olid enamasti sellel platvormil populaarseks saanud mängusarjadest. Suur osa Game Geari mängude valikust olid ka kohandatud versioonid Master Systemi mängudest. Seda soodustas mängude ületoomise lihtsus tänu nende kahe konsooli tehnilisele sarnasusele.

Vastuvõtt

Game Gear ületas edult Atari Lynxi ja NEC TurboExpressi, kuid jäi pihukonsoolide turul kaugele maha Nintendo Game Boyst. Kuigi Game Geari võib pidada mõõdukalt edukaks pihukonsooliks, siis tema puudused, nagu suured mõõtmed, suhteliselt kõrge hind, suur voolutarve ja ahvatlevate mängude puudumine pidurdasid konsooli edu piisavalt, mõjutamaks Sega loobuma talle tõelise järeltulija arendamisest.

Vaata ka

Viited

↑ Buchanan, Levi (9. oktoober 2008). "Remember Game Gear?". IGN. Vaadatud 29.03.2009.
↑ ゲームギア取扱説明書 [Game Gear Instruction Manual] (Japanese). Sega Enterprises Ltd. 1990. Lk 18.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Beuscher, David. "Sega Game Gear - Overview". Allgame. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.11.2014. Vaadatud 8.07.2013.
↑ Forster, Winnie (2005). The Encyclopedia of Game.Machines: Consoles, Handhelds, and Home Computers 1972-2005. Lk 139. ISBN 3-0001-5359-4.

[IGNGG-1] Buchanan, Levi (9. oktoober 2008). "Remember Game Gear?". IGN. Vaadatud 29.03.2009.

[Japanese_Manual_page_18-2] ゲームギア取扱説明書 [Game Gear Instruction Manual] (Japanese). Sega Enterprises Ltd. 1990. Lk 18.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[allgame-3] Beuscher, David. "Sega Game Gear - Overview". Allgame. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.11.2014. Vaadatud 8.07.2013.

[encyclopedia-4] Forster, Winnie (2005). The Encyclopedia of Game.Machines: Consoles, Handhelds, and Home Computers 1972-2005. Lk 139. ISBN 3-0001-5359-4.

[1]

[2]

[3]

[4]